Friday, April 6, 2012

kui juba filosofeerimiseks läks..

...siis täna jälle tabas mind küsimus, mida olen pidanud endalt või teistelt tihti küsima, aga vastust kunagi ei saa, sest minu vastus on tegelikult õige. küll oli loogiline.
niisiis, mida, mille eest ja miks Eesti riik end täpsemalt kaitseb?
tähendab, et riigikaitsele kulub iga aasta täiesti meeletu summa, muretsetakse juurde mingit lambist varustust ja üldse läheb kogu kaitsesüsteemi alla palju plekki. ja nüüd väike küssa, mis te arvate, kes meid ründama peaks, et see kaitse nii kuradi tähtis on? venelased? hiinlased?! Põhja-Korea laseb oma raketid peale? mingi taktikaline tuumarelv testitakse siin ära? muidugi, iga teise venna pakkumine oleks kohe venelased. aga tänapäeva ühiskonnas pole see tõenäoline. meibi ainult siis, kui Eesti ise huiama hakkaks, nagu seda tegi Gruusia, tegelikult USA ajendusel, kes omad vitsad kätte sai. meie taga on NATO ja kõik muu selline rühmituslik möla, mis nagu peaks meie tagalas olema. aga see oli ainult mu esialgne mõte. ja nüüd tuleb valgustus.
----------------------------------------------------
me oleme nukud. kõik pisiriigid ja nende valitsused on tähtsusetud marionetid, keda juhivad võimud vabsjee kõrgematest struktuuridest. me oleme puhverriigid uue Külma sõja vahel ja mingil hetkel meid arvatavasti hakataksegi ära kasutama, et luua olukord, milles suur ja kuri Venemaa on süüdi väikeriikide ründamises ja see oleks hea ajend siis USA-l mingit suuremat mürtsu ja möllu korraldada. Seega on meil mingit sisejulgeolekut a kaitset siiski vaja, vähemalt varustust, et noh, näiks, et miskit on siiski asjalikult raisatud.
----------------------------------------------------
ja veel teine teooria. Eestit muudetakse politseiriigiks, ehk siis vähem privaatsust, rohkem turvalisust. Ja seda kõike nii, et räägitakse ikka, et kõva kodanikuühiskond on meil, kuid allegooria seisneb selles, et meil hämatakse silmad nii täis kui vähegi olla saab.


olen lõpetanud.

5 Jauramist:

jansa , said...

Kadi, riigikaitse on sõjaline heidutus. Et meil ei oleks vaja riiki kellegi eest reaalselt kaitsta, peame me näitama, et vajaduse korral oleme me selleks valmis. Ma saan aru, et see tundub üsna mõttetu ja mittevajalik, aga ma olen riigikaitses aru saanud, et see tegelikult nii ei ole :D Ja NATO ei oleks Eestil selja taga kui me ise kuidagi riigikaitsesse ei panustaks, nad nii kõikvõimsad ka ei ole. See riigikaitse tund on tegelikult kohati mu maailmavaate ja sisemise hipiga vastuolus, aga tõesti, riigi kaitsmine päris nii mõttetu ka pole nagu su jutust paistab:D Üldse oleme me oma nooruse tõttu elanud ainult vabas riigis ja ei taju päris hästi, et see ei ole iseenesestmõistetav.

Kadi K Si6. said...

Selle NATO asjaga ma mõtlesin pigem seda, et keegi ei hakka torkima, aga olgu peale. Rääkimata, et see oli riigikaitse strateegias päris ilusti kirjas. mina olen riigikaitse mõttes täielikku paganausku ja ütleme ausalt, ma hindan väga meie vabadust ning ma ei taha, et see riik politseiriigiks muutuks, ausalt. ja veel seda ka, et me ei saa endid nii või teisiti kaitstud, pole vahet, kas meil on mingit ressurssi sinna kaitsestruktuuridesse köetud või üldse mitte. sõja kaotaks me nii või naa.

Kadi K Si6. said...

AGA lisaks koheselt juurde, et see on kõigest minu arvamus. tiim heaolu for the win

jansa , said...

ega ma ei vaidlegi ega miskit, lihtsalt arutan asja :D
aga ilmselt me jääksime kaotajateks jah igal juhul. a mulle tundub, et kaitsestruktuur on lihtsalt midagi, mis peab olemas olema. võtame näiteks inimesed, kel on õues valvekoer. vahet ju pole kas see koer on olemas või mitte, kui keegi tahab, siis ta saab selle koera ka lihtsalt hävitada ja ikka sisse tungida. hoolimata sellest me ikkagi valvame oma vara. isegi kui me teame, et valvesüsteem(kasvõi koera näol) ei garanteeri meile midagi 100%, teeme me vähemalt selle sissetungimise võõrastele raskemaks või mitte nii ahvatlevaks.

Kadi K Si6. said...

ega selle vastu ma ei vaidlegi, et miskit peaks kindlasti kaitseks olemas olema. aga ma ei näe põhjust, miks seda pidevalt arendama ja jõhkralt rahastama peaks. võib-olla on asi lihtsalt selles, et ma ei tunne muret, et minu eluajal peaks miskit sõjalist siin riigis juhtuma. ma tõesti ei usu seda. :)
aga arutlemine on ainult tervislik ja tervitatav. :)