Wednesday, July 30, 2014

kirsicoca on Eestis tagasi, praise the lord good jesus

hellou, täna on juba hilja, et siia kokkuvõtlikku romaani kirjutada ja ma läheks tuttu selle nimel, et homne kolmas järjestikune long-ass tööpäev üle elada. küll tuleb ülevaade Muhu nädalavahetusest ning muudest olukordadest, seniks nautigem nv vaieldamatut hitti. uusvana on ju in.

Thursday, July 24, 2014

i'm sick. again. dayum.

töö. kodu.töö.kodu. haige olla. töö.

Monday, July 21, 2014

...aaaaand Timmy!

rabota. nothin' interesting. lõplik EKA eitav otsus tuli, eitav sest et mo perekonnanime algustähe asukoht tähestikus on suhteliselt kauge algusest. ehk siis mul läks liiga napilt. liiiga napilt. ja kukutasin selle uudise peale automaatselt kogemata ka paar head taldrikut lõhki, hästi ajastatud.
seega ma olingi terve päev otsa tööl ja porisesin seal ringi, nüüd kodus, väike kartulipudru ja õunamahl ja tuduaeg. tere, olen 20.
andke palun andeks,et siin midagi lugeda pole, aga mul pole midagi kirjutada ka :D


deuces
jes, please

Saturday, July 19, 2014

ma foldin

ee jaa, proper pask päev on olnud. Hamilton pani matsu ja ma jäin haigeks. Eriti huvitav on see, et pole august. ma olen ainult augustis haige. no samas, close enough. palavik müttab ja töö juures oleks napilt pildi taskusse visanud, kõvem lennukisvedelemise tunne oli, aga mitte see hea tore variant. kõrvad lukus ja maailm keerleb keerleb ringi pöörleb pöörleeeeeb. niiet nautigem muusikalist vahepala, sigus out ja tuttu ära
---
edit. yay, muster augustihaigustega polegi murtud. mul on kofeiinimürgitus, mitte mingi külmetus. ei tohiks jätkuvalt väga õnnelik olla, aga okei. ma jätkuvalt out.


deuces


Friday, July 18, 2014

choco minis

bonasera, cutid, vaba päev. minimaalselt asjalikkust. ja siis maalisin ja maalisin ja maalisin terve päeva. vaatasin samal ajal F1-e sõite järgi, mis mul töö tõttu viimasel ajal nägemata on jäänud. olen muidugi püüdnud sellisel juhul kõiki spordiuudiste saite vältida, aga väga ei õnnestunud, seega jehuu, kõik oli teada aga ikka oli huvitav. aga see on ka kõik. tegin väikest home improvementi ka. õigemini capiolukorra lahenduseks naelad seina ja olemas. ma täna rohkem teid ei piina, kuulan mingit audioraamatut edasi ja olen niisama coolio. pff, mis mõttes mingit raamatut. härri potter vol 100 käib. ma ei väsi sellest vist iial ära.

deuces. good night i'm drunk.

tegelt pole. ausalt. te ei usu.
 60x80 space pope
mütsuuuuuud

kaaaaalub seda asja

sest et miks mitte
tervist, olen sigus otse vabast päevast ning seeläbi midagi korda ka erilist ei saatnud, aga pauside vältimiseks pressiks siit nii palju välja, kui vähegi võimalik.
ärkasin meeldivalt hilja, meeldivalt ilma juba ära kulunud äratusehelinata, seda rõõmu kauaks ei jätku. paar tundi viitsin aega, sest linna peale minekuks oli kuidagi varajane, 12, jeez, siis andis tühi külmkapp ning seeläbi ka tühi kõht tunda, niiet asusin teele. igal juhul je, plaan oli lihtsalt osta üks lõuend ning patju ent minule omaselt tulin ma tagasi tunduvalt rohkemaga. esmalt viisid mind mo jalad otse H&M-i, mille üks supermani särk on mind painanud juba üksjagu, lõpuks ostsin selle ära, olen rahul ja see on nüüd neljas selleteemaline. kaks nendest on aastatest kilp ja mõõk ning nähtavasti ka aegadest, mil ma umbes törts veits lühem olin. või oligi stiilikas vähe lühemaid asju tol ajal osta. space pope knows. sidecut, youtube pakub mulle pealehel vaatamiseks videoid stiilis "teen moms", kas see on mingi vihje või mis asi see nüüd olema peaks siis? kurja, ma passi järgi enam teismeline jope ju pole, ehkki mõistus küündib küll veel rahulikult sinnamaani.
sidecutist jätkates, sattusin jyski mingitel imelistel põhjustel ja seal sattusid mo ostudesse massiivsed valged sääsevõrgud, millega ma enda laealused seinad ära drapeerisin. kahjuks piisas sellest kogusest vaid kusagil poole elutoa tegemiseks, seega mingi päev tiksun sinna tagasi, võimalik et homme. a ei, mul sai raha otsa. õigus :D
igal juhul, lõpuks sain enda lõuendid ja asjad ka kätte ning tiksusin koju tagasi. siin oli muidugi hea plaan siis kokkuvõttes maalima hakata, aga sinnani ma ei jõudnudki. kõigepealt tuli juhatuse überpopikas skype-koosolek, kus selgus nii palju ent samas nagu mitte midagi ning siis juba samal ajal hakkasin ühe TTÜ organisatsiooni feissbuuki coveriga tegelema, mis võttis hea persetäie aega, sest ma tahtsin ikka seda integreeritud varianti teha. lõpuks olin juba päris pissed off, aga siis tuli välja, et asi oli koguaeg õige, ainult need koodid, mis mul fb custom kujunduse jaoks peal on, segasid kõik selle ära, niiet tavavariandiga oleks kõik ok olnud. aga see tavaline sini-valge bookface on lihtsalt liiga inetu, et ma funksida suudaks. seega übermassive tuuningupoiss peal.
ja siis vaatasin niisama, vanade heade aegade mälestuseks üle kuradi pika aja taas Beavis and Butthead Do America ära. nähtavasti polnud ma seda ikka väga kaua aega vaadanud, sest suht sitaks uusi avastusi ning asjade tabamisi oli, vahva.

ja nägid, suutsin täiesti ülilambisest päevast täiesti ülilambise ent pika jutu välja kerida, skill aina tõuseb.

deuces
džunglis. nähtavasti debiilsed ilmed ja capid on jätkuvalt moes.

Thursday, July 17, 2014

cracker

i do not talk, i'm just a rapper. whoa whoa whoa whoooaaaaaaa

heijoo, jutt seesugune, et täna lühiesseed ei tulnud. kaks põhjust. punkt üks, mul polnud töö juures täna absoluutselt aega sellega käsikirjas tegeleda. punkt kaks, ma pole piisavalt palju käsnakallet vaadanud, et rohkem arutleda KalmaariKalmeri küsimuste üle, järelikult mind pole olemas ja järelikult ma seda seeriat ei saa ka jätkata.
ma küll tahtsin vahepeal arutleda selle üle, miks meestel niplid on, aga vaata punkt ühte. no time no time. Frodo from Chicago, really small and shy. igal juhul, peale tööd jooksin kähku hüpetega koju, pakkisin enda tavaari kokku ja tulin linna poole tulema, nüüd ma siin üle nädala olen. lilled on veidi surnud, aga pole hullu, kastsin ära, küll kõik jälle korda läheb.

ja nüüd plaan end vaibale maha istutada, end täis juua ja nutta selle üle, kui sitasti mul ikka viimasel ajal läinud on ja kuidas ikka kõik paremuse poole mitte kuidagi ei tundu minevat.

peaaegu.

Deuces

Wednesday, July 16, 2014


a fucking rollercoaster of emotions and other shit like that

lisaks eelkirjutatud romaan-esseele tahaks teiega jagada enda senise aasta ühte halvimat päeva, vähemalt kindlat top 3 kandidaati, sest et vähemalt teie siis saate end tunduvalt paremini selle najal tunda, et mul nii persse kõik nüüd kukkus.
Tiksub sigus siis rahulikult tööl, aeglane on ning tekib võimalus törts telo näppida ja ebayst uusi ohvreid endale otsida, kui äkitselt tuleb märguandeheli jaaa uus meil. Kohe nägin, et EKA-st mingi keiss on ja käed võtsid ikka korralikult värisema ära. Jaaaaaaaa......Sigus ei saanud sisse sinna ning saabus must masendus, mis probably läheb kusagil nädala kuni kuu jooksul alles minema. Ausalt öeldes ei tea, kuidas see küll kerge üllatusena tuli. Ma ei hakka teid sellega koormama, et kui palju sellel sinnapääsul kaalu oli või kui persse ma ehituse esimese aasta keerasin, et väga nagu edasi ei saa sedagi kütta, aga okei, elu on elu. Kõik muidugi pole veel selge ning nähtavasti ma suutsin suht lähedale jõuda, sest mulle pakuti kohta mõnele teisele teaduskonna erialale, aga need ei pakkunud pinget ning äkki mingi ime läbi hüppab keegi alt ära ning ma siiski olen päästetud. See aga vast suht ebatõenäoline arvestades seda pornot, mida inimesed läbi tegema selle nimel pidid. Aga olgu, sitta kah, uputan midagi pudelisse ära ja lähen tuttu. ja veel lisakohanemismehanismina panin end põhimõtteliselt kõikidele nädalapäevadele tööle ka. boom, katki, aga suu naerul mingitel imelistel põhjustel. sexual harassment panda.

deuces

ja ma pole nii õnnetu, kui tekstist ehk välja paistab. kurb muidugi, aga mitte tõsine deprekülavend. elu on ilus kannatus vähemalt.

Aga kuidas ikkagi osad kalmaarid klarnetit oskavad mängida?

Hea küsimus. Kalmaari Kalmer on paljude küsimuste alustalaks. Kasvõi seesama klarneti-keiss või kuidas saab nii pohhui elust olla või kuidas ikkagi häirivatele naabritele koguaeg sitta keerata.
Kalmaarikalmeri seeria esimene osa keskendub siis klarnetitele ja see seeria kestab tõenäoliselt mu suvise tööperioodi lõpuni. Eeskätt seeõttu, et ega siin vahepeal mõistlikumat teha pole kui seda jama siin KÄSITSI kokku kirjutada. Eilne oli samuti O.G. käsitsi kirjutatud variant, mille avaldamisest ma nagu suurt ei arva, aga vähemalt ma arvan, et see on parem kui postitused teemal a'la "käisin tööl ja tiksusin seal 11 tundi, coolio.". Seda ei viitsiks ei teie lugeda ega mina kirjutada, niiet tough titties, saate seda toodangut.
Klarnetid seega. The origin.
Võimalik, et olete kuulnud kunagi midagi sellisest kutist nagu Mozart. Ebatõenäoline, aga loota ju võib. Igal juhul eksisteeris selline isik, elas Österreichis ning teile on arvatavasti muusikatundides sitta aetud ning väidetud, et ta mängis enamasti klaverit. Vale. Klarnetit mängis. Kogu klaveriteema tegi tema eest mr. Pianoman isiklikult ära, jah, seesama 90'ndate tantsumussi produtsent, näide allpool. Noormees Wolfgangil aga tiksusid peas õelad mõtted-tema tahtis klarnetitega kerge maailmavallutuse teha, ent algselt oli ta sunnitud oma plaanid undergroundis hoimda, pmst legit undergroundis. Okei okei, underwater seaworld adventure möllas, andke andeks. Võttis ta siis suuna esimeste jüngrikandidaatide poole-mereasukate vesisesse rüppe. Kuna tol ajal olid ainult puust allveelaevad ning nende usaldatavus oli nullilähedane, siis võttis noor Mozart paadikuurist oma kiirkaatri ja tuukriülikonna ning asus missioonile Austria mere peale.
Juhuste kokkulangemisel sattus ta esimese asjana kohe kalmaaride asundusse ning hakkas seal oma kurja plaane käiku laskma. Ma muidugi ei tea ning ülejäänud ei saa siiani aru, kuidas klarnetimänguga õigupoolest world dominationi ära teeb, aga kõik asjad ei peagi lahendatavad olema. Elu oleks vastasel juhul igav. Igal juhul, esimeste klamaaridega Amadeusel just kuigi säravalt ei läinud ning polnud ka imestada.kalmaaride hilisssuvine paljunemisjooksuhooaeg oli enda pead tõstmas ning klarneti võimalik, et törts fallootiline kuju(oleneb, millal vaadata) põhjustas noortes kalmaarihakatistes mõningat rahutust. Wolfgang oli juba alla andmas, ent mingi aja pärast ristusid ta teed noore totaalpohhuisti Kalmeriga, kes oli sügavalt aseksuaalsete kalletega, järelikult ideaalne kandidaat ning parem käsi vallutusplaanides. Läkski siis lahti igapäevane drill ning varsti oligi Kalmer täielik klarnetitšempion. Samal ajal, pinna peal kirjutas Pianoman "Mozarti" surematuid hitte nagu Võluflööt ja mis iganes jupstükke seal veel polnud.
Paraku aga tabas maailmavallutusplaane peagi tõsine ning hävitav tagasilöök. Nimelt oli Amadeuse ema härrale varuhapnikuballoone kaasa unustanud pakkida ning Mozarti saatuseks on siiani vedeleda elutult merepõhjas, klarnet kinni kiilunud tema külmade ja kangete näppude vahel.
Kalmeril oli suht ükskõik sellest juhtumist nagu peaaegu kõigest muust siin maailmas. Samuti ei tabanud teda never ever surm, sest tänu kangekaelsele aseksuaalsusele ning lihtsalt mitte hoolimisele ei juhtunud temaga see, mis teistega-peale paardumist tabav mõlemapoolne tuhvlite taeva poole viskamine. Nõnda, häirituna pidevast morbiidsusest ja kiimlusest, mis on üks tõsiselt mitteühtiv combo, viskas Kalmeril lõpuks Austria meri kolli ette ning ta pakkis enda kohvri ja klarneti, et põrutada bikiintsi atolli juurde. Seal leidis ta endale hubase maja, kivise pea kujuga, sest storyteller on siinkohal totaalselt juhm ja ei tea, kuidas selle nimi muidu on. No igal juhul, selle maja akendest avanes talle iga päev suurepärane vaade ühe kauni ananassi peale. Õnn oli aga üürike ning peagi juhtus ananassiga midagi jubedat, ent sellest räägime mõni teine kord.

Igal juhul jah, loodan, et küsimus kalmaaride klarnetiskilli kohta on nüüd lõpliku ning vägagi usaldusväärse vastuse leidnud.

Deuces